Athanasiuse Usutunnistus
Igaüks, kes tahab õndsaks saada, peab kõigepealt omandama
õigekristliku usu. Kes aga ei säilita oma usku täiesti puhtana, see
läheb kindlasti igaveseks hukka.
Selline on õigekristlik usk, et me usume ainsasse Jumalasse
kolmikisiksuses ja austame ühtlasi kolmikisiksust ainuisiksusena.
Ärgu vahetatagu isiksusi üksteisega ega lahutatagu jumalikku
olemust.
Isa on eri isik, Poeg on eri isik ja Püha Vaim on eri isik. Ometi
Isa, Poeg ja Püha Vaim on üksainus Jumal võrdse aulikkusega ja
võrdselt igavese majesteetlikkusega.
Milline on Isa, selline on Poeg ja samasugune on ka Püha Vaim. Isa
ei ole loodud, Poeg ei ole loodud ega Püha Vaim ei ole loodud. Isa
on mõõtmatu, Poeg on mõõtmatu ja Püha Vaim on mõõtmatu. Isa on
igavene, Poeg on igavene ja Püha Vaim on igavene. Ja siiski pole
kolme igavest, vaid üksainus igavene; nagu pole kolme loomatut ega
kolme mõõtmatut, vaid on üks loomatu ja üks mõõtmatu.
Säärasena on Isa kõigeväeline, Poeg on kõigeväeline ja Püha Vaim on
kõigeväeline. Ja siiski ei ole kolme kõigeväelist, vaid ainult üks
kõigeväeline.
Nõnda on Isa Jumal, Poeg on Jumal ja Püha Vaim on Jumal. Ja ometi ei
ole kolme Jumalat, vaid on ainult üks Jumal.
Samuti on Isa Issand, Poeg on Issand ja Püha Vaim on Issand. Ja
siiski pole kolme Issandat, vaid ainult üks Issand.
Kuigi vastavalt ristiusu tõele tunnistame igat isikut üksikult
Jumalaks ja Issandaks, ei saa me ristiusus rääkida kolmest
Issandast.
Isa ei ole kellegi poolt tehtud ega loodud ega sünnitatud. Poeg on
ainult Isast, mitte tehtud ega loodud, vaid sündinud. Püha Vaim on
Isast ja Pojast, mitte tehtud ega loodud ega sündinud, vaid lähtuv.
Järelikult on üks Isa, mitte kolm Isa, on üks Poeg, mitte kolm
Poega, ja üks Püha Vaim, mitte kolm Püha Vaimu. Selles
kolmikisiksuses ei ole esimest ega viimast, ei suuremat ega
väiksemat, vaid kõik kolm isiksust on võrdselt igavesed ning võrdse
suurusega.
Nii et, nagu juba eespool öeldud, tuleb kolmikisikus austada
ainuisikut ja ainuisikus kolmikisikut. Kes järelikult tahab õndsaks
saada, see mõistku kolmikisikut esitatud kujul.
Igaveseks õndsuseks on siiski veel vaja veendunult uskuda, et meie
Issand Jeesus Kristus oli tõeline inimene. Järelikult on õige uskuda
ja tunnistada, et meie Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, on Jumal
ja ühtlasi inimene: Ta on Jumal, kes on sündinud Isa olemusest enne
maailma algust ja ta on inimene, kes maailma on sünnitatud emast.
Täiuslik Jumal ja täiuslik inimene, mõistliku hinge ja inimliku
kehaga. Võrdne Isaga oma jumalikkuses ja väiksem Isast oma
inimlikkuses.
Ja kuigi Ta on Jumal ja inimene ühtlasi, siiski ei ole kaht
Kristust, vaid on üks Kristus. Ta on üks, mitte sellepärast, et
Jumal maiseks muutus, vaid seetõttu, et Jumal võttis maisuse
endasse. Ja Ta on üks, mitte olemuste segunemise läbi, vaid isiku
ühtsusest. Nagu hing ja ihu koos moodustavad ühe inimese, nõnda
Jumal ja inimene on üks Kristuses, kes kannatas meie õndsuseks, läks
põrgusse, kolmandal päeval tõusis üles surnuist, läks taevasse, kus
Ta istub oma Isa, kõigeväelise Jumala paremal käel ja kust Ta tuleb
kohut mõistma elavate ja surnute üle. Tema taastulemisel kõik
inimesed tõusevad ihuliselt üles ja peavad aru andma oma tegevusest.
Ja need, kes on teinud head, siirduvad igavesse elusse; kes aga on
teinud halba, lähevad igavesse tulesse.
See on õigekristlik usk. Ükski ei või õndsaks saada, kui ta seda ei
usu kindlalt ja ustavalt.